Vastused on suletud ruumid ja küsimused on avatud uksed (N. Villard)


Raske on kinni hoida oma nõuandekuradit (väljend raamatust „Coachingu oskus“ M.B.Stanier), sest tegelikult ma ju mõistan ja tahan asja lahendada. Aga nõu andma tormates võtan endale vastutuse endale ja teine inimene ikka oma takistustest üle saama ei õpi. Ja on varsti samas kohas tagasi, toetust ja nõuannet vajamas.


Kuulasin ühel päeval varateismeliste tütretütarde omavahelist seletamist, et „Kui Sa oled stressis, siis ära lihtsalt stressa!“ Ja siis teine vastas „Jah, ja kui Sa millegi pärast pabistad, siis lihtsalt ära pabista!“. Hoogu sattununa uuesti teiselt poolt „Kui Sa ei oska, siis õpi see lihtsalt ära!“. Siis pöörduti minu poole, „Kui Sa ei tea, mida teha, siis lihtsalt saa teada!“


Küllap on nende viis oma raskustega toime tulla ja neist üle olla. Mõnes mõttes värskendav ja õpetav. Sõltub, kui sõna sõnalt seda võtta ja kuidas ellu viia… Kui lihtne või õige see alati on? Enese emotsioonide allasurumine ja näo tegemine, et kõik on korras ja mõelda, et lihtsalt tee ära või ära tee? See ei ole lihtne. Vaadates ka praegust statistikat, mis räägib noorte vaimse tervise raskuste suurenevast trendist ja täiskasvanute läbipõlemisest ning depressioonist.


Aga võib-olla mõtleme üle ja ongi lihtne – tuleb valida. Kui hästi oskame iseenda sees neid valikuid teha nii, et ei tekiks süütunnet, või ebakindlust, et äkki ma pole piisav. Sellega seoses ei suudagi valida, mida, millal ja kuidas on õige. Ning vaevame ennast ära, jätame söögikordi vahele, ei maga piisavalt, ei panusta olulistesse suhetesse ega toeta oma keha temale vajaliku liikumisega, et meel oleks ergas ja keskendunud. Muretseme ja kritiseerime ennast ja teisi.


Nädalavahetusel toimus Treski inspiratsiooni ja muusikafestival, kus olin vabatahtlikuna vaimse tervise kohvikus esmaabi andmas. Mitmed tuttavad küsisid, miks Sa seda teed? Vaimne tervis sõltub väga palju meie enesejuhtimise oskusest (s.h elustiilist). Mõistes, millised raskused võivad meie elus ette tulla, aitab see teadmine mul olla ka empaatilisem coach. Minu jutule tulnud inimeste nägudelt paistis huvi ja tänulikkus, et võimalust pakutakse ja vaimsetele tervisele tähelepanu pööratakse. Muidugi, korraldajad ise (Sandra Vabarna) ju on väga teadlikud vaimse tervise riskidest. Inimesed, kes ise on kunagi läbipõlemist kogenud, oskab ka sellele tähelepanu pöörata ja neid märke paremini näha. Vaatamata sellele, et sa teed tööd, mis Sulle väga meeldib, mida Sa teed kire ja rõõmuga, võid ühel hetkel sõita väga pimedasse sügavikku – kui ei oska õigel ajal peatuda või elus tuleb ette mingi ootamatus või suur muutus. Ning ehk ka toeks olla, edasi aidata inimese enda strateegia leidmisele toimetulekuks.


Nii coachingu kui vaimse tervise esmaabi korral tuleb märgata endalt küsida, kuidas toetamine on päriselt aitamine? S.t positiivses mõttes vajalik toetatavale, mitte Sulle endale, hea enesetunde tekitamiseks. Kas mõlemal juhul ei või me sattuda justkui toetamise sellisesse võrku, mis aidatavat tegelikult ei aita, vaid hoopis toetajast sõltuma paneb?


Kui suur vahe on siis vaimse tervise esmaabil või coachingul? Mõlema toetusviisi korral on oluline kuulamine ja kuulmine. Hinnanguvaba toetus ja inimese raskest situatsioonist, keerulisest eluetapist või takistusest ülesaamiseks. Vahe on selles, et vaimse tervise esmaabi võib olla tegemist kriisisituatsiooniga ning sel juhul peab teadma, ning oskama hinnata, kuidas, millal ja kui kiirelt tegutsema peab, või piisab:

1) aktiivsest kuulamisest ja edasiaitavate küsimuste küsimisest,

2) teadmisest, et sa ei ole murega üksi, ning vaimse tervise muret ei ole vaja häbeneda

3) eelneva positiivse toimetuleku kogemuse taas leidmisest ja taipamistest, kes saab sellel teel toetaja olla, Sinu lähedastest või kolleegidest

4 ) strateegia ja järgmise konkreetse sammu paikapanekust, kuidas edasi

5) enesekindluse toetamist, et abivajaja või treenitav ise edasise vastutuse võtaks ja tegutsema asuks.


Coachingu puhulgi tihtipeale põrkume vaimse poole takistustele lahenduste otsimisega, aga sellisel juhul ei ole veel vajalik kliinilise psühholoogi ega psühhiaatri abi. Coachi toetaval usaldusväärsel suhtel treenitavaga on võimalik need sõlmed harutada ning astuda arengus järgmine samm. Keerulisemate ülesannete ja kõrgemate mägede poole.


Vabatahtlikuna saad teada, millised väiksemad mured viivad sügava stressini või depressioonini, kui need jäävad lahenduseta, kui keegi ei toeta vastuste leidmisel. Ja millisteks suurteks kriisideks need väikesed murekesed võivad kasvada ning kuidas sellisel juhul toime tulla, et siiski võimalikult oma inimest, organisatsiooni ja ka iseennast säästa ning edasi viia. Leiad kannatuse kuulata, sest teed seda oma südamest ja siirast tahtest aidata teisi ning ise selle käigus areneda.


Mis see vaimse tervise esmaabi üldse coachingusse puutub? Mina usun, et kui meie kolleeg, juht või kaastöötaja on saanud piisavalt kiire ja tõhusa vaimse tervise esmaabi, siis tihtipeale tuleb ta juba hästi oma tava ja tööeluga toime. Edasine, tööalane karjäär ja töösuhted ning eesmärkide saavutamine on juba hästi toetatav coachinguga. Ja psühholoogidel ning psühhiaatrite järjekorrad ei ole enam nii pikad. Oma oskuste praktiseerimiseks ning mõistmiseks, milliste muredega inimesed igapäevaselt maadlevad, on hea osata anda vaimse tervise esmaabi kõigepealt vabatahtlikuna. Ühe komponendina oma organisatsioonis vaimset tervist toetava töökultuuri loomisel.


Toetame, inspireerime ja arendame, kuid tihti on seal üleval, juhtidel, üksi olles palju külmem kui allpool. Pealegi ei saa alati välja näidata, et kõhkled või mõne tõsise dilemmaga iseendas maadled. Siin on õige koht sobiva Coachi e. arengupartneri leidmisel. Et leida vastus ka küsimustele, kui tihti me ise juhtidena oleme oma inimeste jaoks päriselt olemas? Mitte ei kuula aktiivselt noogutades, kramplikult silma vaadates, aga ise oma peas siiski muid mõtteid keerutades ja mõeldes, juba järgmistele tööülesannetele? Kuidas seda ratast, mis muudkui keerleb aga hamster on juba surnud, peatada?


Vaimse tervise esmaabi aitab mõista, et õigel ajal toetamine võib päästa inimese suurematest kriisidest ja vaiksematest kõhklustest ning aidata neist üle saama. Coaching aga arendab inimese enesejuhtimise oskust oma eesmärkide poole liikumisel enesekindluse saavutamiseks. Enne, kui kriisi satutakse. Ja kindlasti need kaks toetavad teineteist – samas parem aga siiski, kui Sul on arengutreener, sest siis võib -olla pole vaimse tervise esmaabi vajagi. Ning tuleb endale aru anda, et meie parimad kavatsused abi anda võivad läbi kukkuda, kui me ei suuda taltsutada oma nõuandekuradit.


Meie parimad kavatsused võivad läbi kukkuda, kui me ei suuda taltsutada oma nõuandekuradit.

16 views0 comments

Recent Posts

See All