top of page

Mis toetab meeste vaimset tervist – organisatsioonid, coaching või naised?

Updated: Dec 1, 2022

Meeste tervisekuu minu lõpuakordina seekord arvamused meestelt endilt, suunaga vaimsele tervisele. Fookuspunktideks seadsin, et mida organisatsioonid saavad teha meeste (s.h tippjuhtide) tervise heaks ning coachingu, kui võimaluse toetada meeste vaimse tervise alaste enesearengut. Rääkisime ka sellest, et kuidas saame meie naistena toetada mehi oma tervisele tähelepanu pöörama.


Pildil Pikema Sõpruse päeva kampaania seltskond


Meie kõigi peades käib päeva jooksul ligi 50 000 mõtet, ja vahel on neid raske peatada, valida oluliste tegevuste hulgast need kõige olulisemad, seada eesmärke ja liikuda tegevuskava järgi nende eesmärkide poole. Tihti võib olla ka, et eesti kinnisel mehel, eriti , kui ta on juht, ei olegi lihtsalt head kuulajat, kellega oma mõtteid selgitada ja tagasi peegeldust saada, et oma strateegiad ja taktikad ise luua. Koju ei taha tööd viia, tööl sellisel tasemel vestluspartner puudub. Lahendusi on mitu aga milline on õige? Töökoormus suur, lõuna jääb vahele ja õhtul und ei tule, sest lahendust vajavate teemade ring on lai.


Aga eesti mees, eriti juht on ju tugev, ei kurda ja surub emotsioonid alla. Eriti, kui ei ole inimest, kellega jagada hinnanguvabalt. Tuleb toime, kuni tervis hakkab häirekella andma ja sunnib juba tegema muutusi oma harjumustes.

Üksi on vahel keeruline harjumusi muuta ja iseend esimesena meeles pidada. Eriti, kui oled tippjuht või lihtsalt väga kiire elutempo ja nähtava ametiala (nt tippsportlased) või suure vastutusega valdkonna tippspetsialist. Eestis on viimastel aastatel õnneks juba kuulda meeste tervisele tähelepanu pööramise vajalikkusest, seda aga peamiselt füüsilise tervise võtmes. Füüsist mõjutab eelkõige ikka see, kuidas me puhkame, millised on meie suhted, kui palju magame, kuidas toitume ja kas väärtustame ka oma vajadusi piisavalt – st vaimset head vormi.


Küsisin lisaks oma kogemusele arvamuse ka kolmelt tuntud mehelt, et kuidas organisatsioonid, coaching ja ka naised saavad meeste vaimsele tervisele rohkem tähelepanu pöörata.


Minu vestluspartneriteks olid olümpiasangar ja praegune tippjuht ning treener Gerd Kanter, tippjuht ja start-upi rajaja ning meeste terviseliikumise „Pikema Sõpruse Päev“ algataja ja eestvedaja Rain Vääna ning endine tippkorvpallur (kuulunud 2002-2019 Eesti korvapallikoondisesse, mänginud ka Saksa ja Kreeka klubides, oli 2020. aastast TalTechi korvpalliklubi spordidirektor, jne) Gregor Arbet.

Esitasin neile kõigile samad küsimused:


Milliseks hindad eesti meeste, eriti eesti meesjuhtide vaimset tervist ?

G. Kanteri arvamus on, et ega tippjuhi tervis ei erine eriti teistest meestest. Samas on aga nende käitumine ja eeskuju väga oluline, sest juhil on võimalus teisi mõjutada oma eeskujuga. Kui juht kutsub üles jälgima oma tervislikku seisundit ja heaolu. Väga suurt rolli mängib siin ka kogu ühiskonna hoiak. Praeguses elus sõidame enamasti rallit, mitte ei jookse maratoni. Kindlasti on vaimse tervise puhul suur mõju Covidi perioodil, energiakriisil, inflatsioonil – kõik see paneb meid surve alla. Me vastutame inimeste eest, Sinu selja taga on pered, töökohad. Vaimse tervise puhul me ei oska sellele tähelepanu pöörata – see on oluliselt pehmem asi ja keerulisem abi. Sest abistamiseks on vaja seda ise küsida, saada eduelamusi nagu muudes asjadeski. Mehed ei kahtle ju kunagi, kas autol on vaja vahetada õli, samuti tuleb aru saada, et asjade maharääkimist on vaja.


R. Vääna tsiteerib siinjuures hea meelega Margus Punabi artiklit (15.11.2022 Postimees) Hiljutise meeste terviseuuringu tulemused šokeerisid isegi kogenud arsti (postimees.ee) see kõige adekvaatsem: «Hiljuti viisime läbi 40–49-aastaste Eesti meeste terviseuuringu. Mehed oma parimais aastais. Uuringut planeerides arvasime, et leiame neist umbes 20 protsendil olulisi üldtervise riske ja 20 protsendil vast ka juba mehe soospetsiifilisi tervisemuresid. Tulemused olid «pisut» šokeerivad. Alustades meestespetsiifiliste muredega: 32,5 protsendil meestel esines mõõdukas või oluline, see tähendab üsna kindlasti mehe elukvaliteeti mõjutav, kõrvalekalle. Kui lisada leebemad tervisemured ja mehespetsiifilised terviseriskid, siis leidsime kõrvalekaldeid kokku 71 protsendil uuritud meestest. Kui rääkida üldisematest terviseriskidest, siis neid tuvastasime pea 90 protsendil meestel. Kõige kriitilisemad nendest olid kõrge kolesteroolitase veres (73 protsendil uuritutest), kõrge vererõhk (54,5 protsendil), ülekaal ja rasvumine. Normaalkaalus (kehamassiindeks <25) oli ainult 28 protsenti uuritud meestest. Seega, näiliselt tegime tervete meeste terviseuuringu, aga tegelikult ei tuvastanud me ühtegi terviseriski vaid kahel protsendil uuritud meestest.


G. Arbet usub, et võrreldes ca 10 aasta taguse ajaga on paremaks läinud. Tervisest ja ka vaimsest tervisest rääkimine ei ole enam tabu ja seetõttu pööratakse sellele ka suuremat tähelepanu, ka meeste endi poolt. Aga eks teha on veel palju. Füüsilisest poolest räägitakse kordades rohkem, et on vaja liikuda ja see tagab ka vaimse tervise. Muidugi, aga arvan, et mitte ainult, on veel erinevaid komponente, mida tuleb jälgida ja mis võivad seda tasakaalu kõigutada.


Mida soovitaksid, kuidas võiksid organisatsioonid, eesotsas HR- i ja tervisetiimidega meeste tervisele tähelepanu pöörata? Milliseid häid näiteid tead?


R. Vääna soovitab suunata kõik töötajad igal aastal tervisekontrolli, mis keskendub kõigele mitte ainult tööst tulenevatele haigustele. Lisaks väga selge julgustamine milline on terve inimese normaalne kehamassiindeks, tarbimisharjumused jne.

Me ei saa häbeneda rääkida terve inimese tunnustest kartes teistele liiga teha. See oleks umbes sama nagu mitte rääkida suitsetajale tema tegevuse kahjulikkusest.


G. Kanter peab oluliseks teadlikku tegelemist, näiteks ettevõttesisesed seminarid, koolitused. Et oskaks märgata, oleksime teadlikud. Selliste asjade koos tegemine olemine annab signaali, milline on meie heaolukultuur - sõlmimaks kokkuleppeid, näiteks tööajas, meilidele vastamises. Saab survet maha võtta, et meie tehnoloogiaajastul ei pea kogu aeg ühenduses olema ja meile piiluma ning nendele kohe vastama. Need asjad tuleb selgeks rääkida, et ei oleks vastupidist eeldust, mida kohustuseks võtta.


G. Arbet toob näiteks, et teadlikkuse tõstmiseks korraldada erinevaid kampaaniaid, kus räägitakse tervisest, miks ja kuidas meid mingi komponent elus või selle puudumine meid mõjutab. Väga head oleksid näiteks erinevad kogemuslood, tuntud meestelt endilt. Et millisesse olukorda nad on elu jooksul sattunud ja milline oli teekond sealt välja. Need on huvitavad eelkõige õpimomendi pärast. Samuti usun, et need annavad lootust, et isegi, kui Sul on vaimselt raske seis, on sellest võimalus välja tulla. Ja kuidas ise saab oma vaimsesse tervisesse ennetavalt panustada, meie teadlikkus alati ei ole selles kõige tugevam. Õppetunnid teistelt, mis annavad julgust ka ise vajadusel abi küsida.


Mis on Sinu arvamus, kuidas coachingu toetab tippjuhtide, sh meesjuhtide vaimse tervist ?


G. Kanter arvab, et coaching on kindlasti hea viis erinevate dilemmade lahendamiseks, millised on valikud ja nende valikute kuuldav läbiarutamine. Sest sisuliselt on ju coachingu sisekõne iseendaga. Samas aga pole me selleks võtnud endale konkreetset aega ning oskamata ise endale olulisi kõrvaltvaataja küsimusi esitada või oma mõtteid peegeldada, ei jõua lahendusteni. Coaching on hea võimalus iseendas olevate barjääride ületamiseks, lahendamiseks ning väljalülitamiseks teemadest või probleemidest, mis ei ole olulised ja mis meid muidu piiravad.


R. Vääna usub, et iga mees peab ikkagi ise valima, kas ta tahab elada tervena ja kaua või olla pidevalt haige ja surra noorena. Suur osa meie tervisest on ikka meie enda valikute tagajärg. Pole vaja otsida muid põhjendusi. Hakka rohkem liikuma, söö mõõdukalt, leia aega puhata ja tarbi vähem alkoholi. Ongi juba suur samm tervemana elamise suunas. Konkreetselt coachingu kohta arvamust avaldada ei oska.


G. Arbeti hinnang on, et toetab küll. Kui harilikult peetakse coachingut vajalikuks tööalaseks edasiminekuks, enesearenguks, siis ei saa päris kõrvale jätta seda, mis toimub mehe peas või hinges muul ajal. Ka eraelu mõjutab väga tugevalt seda, kuidas oma töösuhete ja karjäärialase enesearenguga edasi liigud. Seega kindlasti selleks, et oleksid tööalaselt edukas ja selgus selles, kuhu ja kuidas jõuda oleks olemas, on vaja head vaimset vormi. Et harutada lahti mõned sõlmed, mis taustal segada võivad. Olukorras, kui justkui kõik on ju hästi, aga rõõmu tööst ja edusammudest ei ole. Me inimesena olema siiski üks tervik, vahet ei ole, kas need vaimse tervise takistused tulevad ületöötamisest, kunagisest vanemate põlvkondade poolt kaasa antud uskumustest, oma kogemustest, mis segavad või eraelu valikutest. Tasakaal meie eduelamuse tundmiseks on vajalik kõiges ja sinna poole saab ennast kogu aeg edasi arendada.

Siin on kindlasti koht coachingul – aga seda siis, kui saavutatakse täiesti usalduslik ja hinnanguvaba coachingusuhe. Muidu ei hakka mees, liiatigi tippjuht, rääkima sellest, mis pinna all segab. Tuleb näpud püsti coachingusse ja räägib oma edusammudest ning paneb paika järgmised eesmärgid, liikumise sinna poole. Tegelemata sellega, mis nende edusammude üle ka rõõmustada laseb. Usaldus on peaminemärksõna, et coaching annaks tulemusi meeste juures, liiatigi tippjuhtide puhul, kes ikka tahab ennast tugevana näidata.


Milline roll on meil, naistel , et meeste vaimse vorm peaks pidevale pingele ja koormusele vastu?


G. Kanter on seisukohal, et alguseks on ettevõtete juhatustes ja nõukogudes vaja rohkem naisi. Ühe sihtrühmaga otsuseid tehes me tegelikult eeldame, aga ei tea teisi vaatenurki. Kui otsuste juures on erinevad sugupooled ja arvamused, siis on otsused ka laiapõhjalisemad . Loomulikult me ise (mehed) arvame, et teeme õigeid otsuseid, aga tegelikkuses võib see vabalt olla 50/50.

Samuti muidugi märkamine – seda naised valdavad meist paremini. Rutiinist vahel ehk ka välja toomine… ostetakse mingi teatripilet või midagi, et tööalasest mõttest välja tuua. Sest paraku meestel võib kõrge vastutuse või majandusliku mure tõttu jääda tahaplaanile tema enda meelistegevus – milles ta tegelikult puhkab ja mis talle häid taipamisi annab.


R. Vääna ei paneks siin vastutust naistele. Me ju ei uuri milline on mehe roll selles, et naine käiks regulaarselt tervisekontrollis või günekoloogi juures! See oma tervise eest hoolimine ja ka tervisekontrollis käimine on ikka mehe vastutus. Mida sööd, kui palju tarbid alkoholi, kas suitsetad või mitte, kui palju liikumisele ja spordile panustad on ikka mehe otsus mitte naise paluda.


G. Arbet leiab, et naised räägivad omavahel oma muredest s.h tervisest rohkem, nad ei häbene sellest rääkida. Mehed hoiavad endasse, ei taha väga kurta ja sellepärast paistab, et probleeme pole. Justkui pole kohane rääkida, et sul on mingi mure või midagi vaevab. Justkui kardetakse, et no, kui näitan, et olen nõrk (ühiskonnas levib arusaam, et kui on vaimse tervise mured, siis see on nõrkuse märk), siis on teistel jällegi lihtsam Sinust üle sõita.

No, kui naised näevad, et midagi on korrast ära, siis nad tavaliselt ka meestele ütlevad. Väga oluline aga on, kuidas seda öeldakse. Et mitte mees ei teeks oma elus korrektiive sellepärast, et naine tahab, vaid et ta tegelikult ka mõistaks ise, et see on talle endale vajalik. Kui tehakse – või jäetakse midagi tegemata sellepärast, et keegi teine jääks rahule, siis see ei toimi, sest mees ise ei pea seda vajalikuks, vaid tahab lihtsalt säilitada kodurahu. See ütlemine ja rääkimine peaks olema avatud ja nii, et kohale jõuaks, et mehele endale eelkõige on mingit muutust elustiili, käitumisse või hoiakusse vaja. Ikka vajame tegelikult natuke toetust ja sõbralikku nügimist…


Ja lõpetuseks, oleme rääkinud mida saab teha meeste tervise toetuseks, aga mida soovitavad minu intervjueeritavad, mis on esimene kõige lihtsam samm, mida eesti mees, sh juht, peaks tegema, et ka tema vaimne tervis oleks korras?


G. Kanter: Mina usun, et füüsis ja vaimsus on omavahel tugevasti seotud – nii ühte, kui teistpidi. Vaimse tervise mured tekivad ikka eelkõige siis, kui suure töömurdmisega jääb füüsis tahaplaanile. Füüsiline tegevus on aga see, milles pingutades saad kõik selleks ajaks unustada, näiteks mõnes mängus oled täielikult sees ja pühendunud. Ei mingeid mõtteid sellele, mida peab ja mis on tegemata! Eks siin igaüks peab leidma talle sobiva ala. Mõnele sobib kasvõi jalutamine looduses, ei pea ilmtingimata palli mängima või jooksma. Oluline on siin aga regulaarsus.


Üks hea nipp on siin, et tee see oma füüsiline liikumine ära päeva esimeses pooles. Siis jääb õhtu perele muudeks tegevusteks, samuti on kõht tühi ja peale seda juba treeningsaali keeruline ennast sundida.


Siin ka võiks eesti ettevõtted teha liikumispöörde oma hoiakutes – et tööpäeva sees on OK minna trenni või teha liikumispaus. Siis saab seda teha valehäbita. Samuti on head erinevad jalutamiskoosolekud, mis ka toetavad vaimset tervist ja panevad lisaks füüsilisele liikumisele värskes õhus ka mõtted hästi liikuma!

Liikumine on ülepea oluline. Kes ei ole sellele veel mõelnud, võiks hakata mõtlema. Sest pensionile jõudes oleks ju ikka hea seda ka nautida. Meie tervis on mittetaastuv maavara, samuti nagu vihmametsade mahavõtmine. Muidugi alati pole see kerge- sest isegi meie kliima iga ilmaga ei toeta meid.


Ja üks oluline asi veel – uni. See on hea tervise ja puhkuse alus. Unetunde peaks tõenäoliselt meil kõigil olema rohkem.


R. Vääna soovitus on et tee kõike tasakaalus. 1/3 igale tegevusele Töö, pere, Sina ise. Pere alla kuuluvad ka sõbrad jms. Töö alla kõik mis toob raha kontole, Sina ise on aeg endale sport (ka perega saab sporti teha kas või matkates vms), isiklik areng, aeg endale.

Veelkord me räägime ideaalist. Kindlasti on hetki elus, kus tuleb tööl pisut rohkem pingutada ja õnnestub vähem aega perega veeta. Samas lühiajaliselt on see ok, pikalt pigem tekivad mured.


G. Arbet lisab sportlasele omaselt - ikka regulaarne sporditegemine ja endale aja leidmine selleks, mis tõeliselt meeldib.


Nii nagu kõiges, on siingi erinevaid vaatenurki, aga kokkuvõtteks teen üldistuse, et meeste tervise alustalad on:

· tasakaal kõiges: töö- ja eraelu ning tervislik elusstiil

· 1/3 igale valdkonnale: töö, pere, Sina ise.

Organisatsioonid saavad teha nii mõndagi regulaarselt meeste tervise toetamiseks:

· teadlikkuse tõstmine – kogemuslood meestelt endilt

· tervisekontrollid kogu üldtervisele, mitte ainult tööst tulenevale

· kokkulepped töötajate heaolu toetava keskkonna loomiseks, nt

o millal vastatakse meilidele, millal tehakse keskendumist nõudvat tööd- s.t ei segata jms)

o liikumiseks võimaldatav aeg tööpäeva kestel – siis jääb aega ka õhtul perele ning lemmiktegevustele

Coaching on hea vahend ka vaimse tervise toetamiseks

· saab lahti harutada erinevaid meid segavaid dilemmasid, olnu need siis era- või tööelulised.

· hea võimalus iseendas olevate barjääride ületamiseks

· nii nagu organisatsioonides tervikliku suhtumise kasvades, on ka coachingu enesearengu vahendiks, kus on keeruline eristada töö- ja eraelulisi takistusi. Tööalaseks edasiminekuks võib see, mis pinna all osutuda väga suureks piirajaks.

· oluline eelkõige usaldus coachi vastu.

Samuti leiti, et naiste toetus meestele on vajalik.

· ettevõtete tippjuhtkondades peaks olema rohkem naisi

o naised märkavad ja näevad teisi vaatenurki

· sõbralikul viisil töömõtetest eemale juhtimine nt kontserdipileti või muu meeldiva tegevusega

· head usalduslikud suhted ja positiivne toetus

Kõik intervjueeritavad, eriti aga R. Vääna olid seisukohal, et põhivastutus mees ikka ise peab oma tervise eest hoolt kandma.

· regulaarselt liikudes ja endale aega leides meelistegevusteks

· ise oma tervise eest hoolt kandes

· tuleb õppida ka abi küsima


Jah, aga kui see nii valdavalt oleks, siis poleks vaja ju ka selliseid suuri liikumisi, nagu Pikema sõpruse päev? Seega ka toetus meestele on siiski vajalik, nii organisatsioonide kui vastassoo poolt, kui erinevate toetavate enesearengu metoodikate, näiteks coachingu abil.



150 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page