top of page

Kasvamise rõõm vs avastus, et oled väikseks jäänud?

Kuidas see hea on, et „oled oma lapsele väikseks jäänud“ või miks sa tunned rõõmu juhina oma inimeste kasvamisest? See on rõõm kasvamisest – sh sisemisest kasvust. Sinu inimeste kasvamine arendab Sind ennast. See väärtustab Sinu organisatsiooni heaolu loovat kultuuri ja usaldust Sinu kui juhi vastu.


See paralleel tekkis mul siis, kui ühel tänavusuviselt fotolt avastasin, et see vanaema (mina) on lapselapsele „väikseks jäänud 😊“. Lahe – ta on lihtsalt minust juba niipalju suurem!


See rõõmustab väga, sest tean, et on juba varsti-varsti on jõudnud aeg, mil ta täielikult iseseisvub. Samas olen kindel, et see ei tähenda meie lahku kasvamist – arengut selle suhte hoidmisel aga siiski.


Minu areng seisneb siin selles, et oskaksin:

🧠 lahti lasta soovist lõputult kaitsta ja eemale hoida probleemidest

🧠 aktsepteerida tema vabadust

🧠 tunnustada tema enda tahet ning vajadusi

🧠 rõõmustada, et ta on minust pikem – nii kasvult kui teadmistelt

🧠 jätkuvalt õppida sellest suhtest ning hoida seda

🧠 ületada hirm, et kui mina olen jäänud talle väikseks, siis äkki ta ei vaja mind enam.

Ja tunda rõõmu väikestest asjadest- nt ülepea on omamoodi äge, et väliselt olen nii väike, et minust on lihtsam pikemaks kasvada!


Nagu meie füüsiline heaolu on seotud vaimsega, on innustav näha inimeste välist, pikkusesse kasvamist ja sealjuures on hulgaliselt avastamist. Laps areneb aja jooksul, päev-päevalt, aasta-aastalt. Lapse sünni esimesest päevast alates, koos tema arengu ja kasvamisega kasvame ka ise temaga koos. Eriti alguses tunnetasin seda eriti selgelt, hiljem justkui harjusin sellega ära.


Seda protsessi saab teisalt vaadelda sarnaselt organisatsiooni ja iga inimese personaalse professionaalse kasvuga. Lapse ise leidmise ajal tekkisid esimesed jonnihood – mida võiks organisatsiooni mõttes võrrelda eneseotsinguajaga kasvufaasis. Teisme-eas tekkisid esimesed tõsisemad konfliktid, mis organisatsioonis läbiviidavate muudatuste mõttes võiks võrrelda Sinu enda vastuseisuga muudatustele. Lapsevanema metafoorina siin kontekstis juht. Siinkohal kindlasti ei ole tegemist kriitikaga, et „meil on tööjuures lasteaed“ – pigem on see tõdemus, et inimesed ja inimsuhted on tihtipeale sarnasemad erinevates mudelites – olgu see siis perekond või organisatsioon.


Sa ju tead, et kui tunned rõõmu oma inimeste arengust, on organisatsioon arenev:

🧠 Toeta oma inimese arengut ja aita tal saada paremaks, kui enne Sinu organisatsioonis alustamist

🧠 Leia koostöös oma töötajaga järgmine väljakutseid pakkuv ametikoht, kui olemasolev on talle väikseks jäänud

🧠 Luba oma töötajal minna ja tunne tema üle uhkust, kui organisatsioon on talle väikseks jäänud.


Mul on heameel, kui jagad seiku, mil rõõmustamine teiste üle on inspireerinud leidma rõõmu iseendast ja uhkust oma organisatsiooni üle?

Kas Sinu organisatsioon on jäänud Sulle väikseks?


8 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page